Kliimamuutused on üks peamisi väljakutseid, millega maailm ja eriti põllumajandussektor silmitsi seisavad. Kui mõned kliimamuutused võivad olla kasulikud osadele Euroopa põllumajanduspiirkondadele, siis enamik muutusi on siiani olnud negatiivse mõjuga ja rohkem just sellistes piirkondades, mis juba varem kannatasid keskkonnaseisundi halva olukorra pärast. Euroopa põllumehed peavad kohanema muutuva kliimaga ja võtma kasutusele sellised meetmed, mis tagaksid ettevõtte hea tootlikkuse ka tulevikus. Haavatavuse vähendamiseks kliimamuutustega tuleb kõigepealt koostada kohanemisplaan, mis tagaks ettevõtete kestliku arengu.

Just sellises kontekstis sündis Euroopa projekt AgriAdapt, mida toetas Euroopa Komisjoni programm LIFE. See ühendab Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa ja Eesti partnereid, kes esindavad nelja piirkonda, mis on seotud erinevate kliimariskidega.

Projekti AgriAdapt eesmärk on: hinnata Euroopa peamiste põllumajandussüsteemide haavatavust kliimamuutuste suhtes; kuid pakkuda välja ka jätkusuutlikke kohanemiskavasid, mis võimaldaksid neil süsteemidel muutuda vastupidavamaks. Antud AgriAdapt’i kohanemise veebirakenduse eesmärk on välja tuua 4 riigi enam kui 120 pilootfarmi seire peamised tulemused, jagades neid suurema hulga kasutajatega Euroopas. Veebirakenduse 3 järjestikku moodulit peaksid suurendama kasutajate agroklimaatilisi teadmisi ja toetama põllumajanduse muutumist vastupidavamaks kliimamuutustele.

Kolmekümne erineva küsimuse kaudu saab hinnata oma teadmisi kliimamuutuste teemal ja uurida, milline on nende muutuste mõju põllumajandusele ning millised on ettevõtete võimalikud kohanemismeetmeid.

Küsimustikke on neli, millest igaüks vastab projektiga seotud 4 riigi (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Eesti) geograafilisele asukohale ja esindavad erinevaid kliimariski piirkondi Euroopas: Lõuna-, Atlandi-, Kontinentaalne- ja Põhja-piirkond. Iga küsimustik on saadaval nii inglise keeles kui ka selle riigi keeles, mida see esindab.

Iga küsimuse kohta on 4 valikvastust, mille hulgast on võimalik valida üks või mitu õiget vastust. Selleks, et teada saada, kas teie vastus on õige, klõpsake lihtsalt oma valitud vastusevariandil. Seejärel kuvatakse ekraani allosas selgitus ja soovi korral võite teema kohta pisut rohkem teavet saada klõpsates väljal "Lisateave".

Kui te ei soovi mõnele küsimusele vastata, siis võite selle vahele jätta ja jätkata järgmise küsimusega. Kui olete küsimustikuga lõpule jõudnud, siis esitatakse kokkuvõtlikult iga kolme kategooria (kliimamuutused, mõju põllumajandusele ja kohanemismeetmed) kohta saadud õigete vastuste arv.

See moodul koosneb kaardist kuhu on koondatud saagikuse ja kliima (vaatlused ja prognoosid) andmed erinevates geograafilistes asukohtades üle Euroopa.

Liikuge kaardil huvipakkuvale alale ja suumige vaade sobivale tasemele, et piirkonna andmeid täpsemalt uurida. Seejärel võimaldab iga väike oranž ruut (või ruudustiku punkt) kaardil vaadata selle koha andmeid ühe klõpsuga.

Iga punkti kohta kuvatakse esmalt erinevate kultuuride saagikuse varieeruvus aastatel 2000–2017. Seejärel esitatakse lähimineviku kliimaandmed (registreeritud ajavahemikul 1987–2016) erinevate graafikute kaudu ja mitme erineva näitaja kohta: temperatuur, sademed, külmade päevade arv jne. Kliimaprognoosid illustreerivad 10 graafiku kaudu kliima muutusi lähitulevikus (perioodil 2017-2046) ja lõpuks on esitatud 19 agroklimaatilist näitajat, mis on seotud teraviljade, söödakultuuride, loomade, viinamarjade ja puuviljade kasvatamisega.

See moodul tutvustab jätkusuutlikke kohanemismeetmeid, mida ettevõtetel oleks võimalik kasutada. Agroklimaatiline haavatavus sõltub sageli mitmest kliimategurist, seetõttu on vaja kaaluda mitme erineva kohanemismeetme rakendamist. Jätkusuutlikud kohanemismeetmed on iga kolme põllumajandussüsteemi kohta jaotatud veel omakorda ettevõtte haavatavuse nelja valdkonna järgi. Näiteks põllukultuuride kasvatamise puhul soovitakse kavandatavate meetmetega parandada viljelussüsteemide, taimmaterjalide, veemajanduse ning mullaharimise ja agrotehnika kohanemist kliimamuutustele.

Jätkusuutliku kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamine toimub teatud aja jooksul. Seetõttu eristatakse kavandatud meetmeid vastavalt kas lühikese, keskmise või pikaajalise rakendamise teel. Iga kohanemismeetme kohta on võimalik rohkem teavet saada - klõpsates ilmub kokkuvõtlik leht, mis annab ülevaate selle konkreetse meetme rakendamisega kaasnevatest hinnangulisest mõjudest (neutraalne, positiivne või negatiivne) üheksale valdkonnale sh kasvuhoonegaasid, õhukvaliteet, muld, vesi jne.

Jätkusuutlikud kohanemismeetmed on kõigi nelja kliimavööndi jaoks spetsiifilised. Iga vööndi meetmed on saadaval nii inglise keeles kui ka selle riigi keeles, mida see esindab.

Kohanemisstrateegia rakendamine on tõeline õppeprotsess, mille käigus on vaja järk-järgult edasi liikuda ja järgida seejuures mitut etappi. Esiteks on põllumajanduse haavatavuse määratlemine ja mõistmine mis tahes kohanemisprotsessi eeltingimus. Oluline on tuvastada hetkel kasutatava põllumajandussüsteemi nõrgad kohad ja/või valdavad kliimategurid ning olla teadlik kliimamuutustest ja nende võimalikust mõjust oma ettevõtte tootmisele.

Lähituleviku agroklimaatilised prognoosid viitavad uutele võimalustele ja/või ohtudele, mis võivad ettevõtte tegevust mõjutada. Kohanemisstrateegia rakendamine peab seepärast ette nägema kliimamuutustega seotud nõrkade külgede ja riskide vähendamise ning kasutama selleks mitmeid vahendeid. Seejärel tuleb kavandada kohanemismeetmed, mida saab lühikese, keskmise või pika aja jooksul rakendada.